Rasedus ja töötamine võivad tekitada palju küsimusi — eriti seoses õiguste, kohustuste ja võimalike muudatustega töökohal.
Siin on olulisemad teemad, mida arvesse võtta.
Töötaja õigused raseduse ajal
1. Tööandjale teatamine
– Sul ei ole kohustust kohe tööandjale rasedusest teada anda, aga kui rasedus hakkab mõjutama tööülesandeid või vajad rasedus- ja sünnituspuhkust, siis tuleks tööandjat teavitada.
– Kui töö on füüsiliselt või emotsionaalselt koormav, tasub rääkida võimalustest töökorraldust muuta.
2. Töötingimuste muutmine
– Kui töö on rasedale ohtlik (nt öötöö, kemikaalid, füüsiline raskus), on tööandja kohustatud leidma sobivama töö või andma ajutise vabastuse töötasuga.
3. Rasedus- ja sünnituspuhkus
– Võid jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele alates 70 päeva enne eeldatavat sünnitust.
– Kokku on sul õigus saada 100 kalendripäeva rasedus- ja sünnituspuhkust (100 päeva = sünnitushüvitis).
– Pärast seda on võimalik võtta lapsehoolduspuhkust, mille jooksul makstakse vanemahüvitist.
Tulu ja hüvitised
1. Sünnitushüvitis (endine emapalk)
– Arvutatakse eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu põhjal ja seda maksab Tervisekassa. Kui sul pole viimase 9 kuu jooksul olnud sissetulekut, võib hüvitis olla minimaalne (miinimumpõhine), aga mitte null.
2. Vanemahüvitis
– Alates lapse sünnist kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni (või kuni sa naased tööle) maksab riik vanemahüvitist. Hüvitise saamise ajal võib töötada osaliselt, kuid sissetulek ei tohi ületada kindlat piiri, et täishüvitis säiliks.
Soovitused töötavale rasedale
– Dokumendid korda: Kui saad arstilt tõendi raseduse kohta, esita see tööandjale, kui on vaja töökorraldust muuta või vabastust taotleda.
– Planeeri asendamine: Kui töökoht eeldab asenduse leidmist (nt õpetaja, spetsialist), ole võimalusel tööandjale toeks.
– Võta aeg maha, kui vaja: Raseduse ajal on sul õigus võtta haiguslehte või rasedusspetsiifilist puhkust, kui tervis vajab puhkust.
– Ole teadlik õigustest: Tööandja ei tohi sind raseduse tõttu vallandada.
Isa võib täiesti seaduslikult lapsehoolduspuhkusele jääda Eestis — see on vanemate ühine õigus ja võimalus, mitte ainult ema oma.
Isal on õigus
Vanemahüvitis ja lapsehoolduspuhkus (30 päeva)
• Pärast rasedus- ja sünnituspuhkust (mis kuulub emale) saab vanemahüvitise kasutamise üle võtta ka isa — täielikult või osaliselt.
• Isa saab jääda lapsehoolduspuhkusele kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
• Selle aja jooksul võib ta saada vanemahüvitist (kui jagate seda emaga või kui ema on tööle naasnud).
Kuidas isa saab lapsehoolduspuhkusele jääda?
1. Esita tööandjale kirjalik avaldus sooviga jääda lapsehoolduspuhkusele (võib olla ka e-kirjaga).
2. Kooskõlasta vanemahüvitise jagamine ema ja isa vahel riigiportaali kaudu (eesti.ee või Sotsiaalkindlustusamet).
3. Otsusta, kas töötad samal ajal või mitte: vanemahüvitise kõrvalt võib töötada, kui ei ületa sissetulekupõhist piiri.