Lasteaeda minek on lapse elus suur muutus – uus keskkond, uued inimesed ja teistsugune päevakava. See võib tekitada elevust, aga ka ebakindlust nii lapses kui ka vanemas. Hea ettevalmistus ja rahulik lähenemine aitavad muuta selle ülemineku võimalikult sujuvaks ning turvaliseks.

Sageli tekib vanematel küsimus: millal on õige aeg laps lasteaeda panna? Tegelikult ei ole olemas ühte kindlat “õiget” hetke. Iga laps on erinev ning valmisolek sõltub nii lapse arengust ja iseloomust kui ka pere võimalustest ja vajadustest. Sama oluline kui küsimus millal on ka küsimus kuidas. Kuidas last lasteaiaga harjutada? Mida teha, kui laps hommikuti nutab? Kui kaua võib kohanemine aega võtta? Ja mida võiks esimeselt lasteaia-aastalt üldse oodata?

Panime kokku praktilised soovitused, mis aitavad selle suure muutuse rahulikumalt läbi teha.

Millal on õige aeg laps lasteaeda panna?

Lasteaeda võib laps minna erinevas vanuses. Mõni laps alustab juba umbes 1,5-aastaselt, teine 3- või 4-aastaselt ning mõni pere valib hoopis muu lahenduse. Vanus üksi ei näita, kas laps on lasteaiaks valmis. Oluline on vaadata tervikut – lapse arengut, iseloomu, seniseid kogemusi, pere võimalusi ning seda, milline on konkreetse lasteaia kohanemiskorraldus.

1,5-3 aastat

Paljud lapsed alustavad lasteaias just selles vanuses. Selles vanuses võib laps juba kõndida, rääkida mõningaid sõnu ning tunda huvi teiste laste vastu, kuid vajab veel palju täiskasvanu abi, lähedust ja individuaalset tähelepanu. Väiksem laps ei pruugi veel osata oma tundeid või vajadusi sõnadega väljendada. Seetõttu võib kohanemine võtta aega ja vajada eriti rahulikku lähenemist.

3-4 aastat

Selles vanuses on laps sageli sotsiaalselt avatum, tema kõne on arenenum ning ta oskab juba mitmeid igapäevaseid tegevusi iseseisvamalt teha. Ta võib paremini mõista, kuhu ta läheb ja millal vanem tagasi tuleb. Samas ei tähenda see, et selles vanuses oleks lasteaiaga harjumine alati lihtne – ka 3- või 4-aastane võib vajada palju tuge ja kinnitust.

5-6 aastat

Kui laps ei ole varem lasteaias käinud, võib ka selles vanuses alustamine olla täiesti võimalik. Sellisel juhul võib laps vajada rohkem selgitusi, sest tema jaoks on uus nii keskkond, päevakava kui ka rühmas tegutsemine. Oluline on, et enne kooli saaks laps piisavalt võimalusi harjutada iseseisvust, teistega arvestamist, grupis tegutsemist ja uusi olukordi.

⸻

Millest aru saada, et laps on lasteaiaks valmis?

Ükski laps ei pea lasteaeda minnes olema täiesti iseseisev. Lasteaias õpitaksegi paljusid oskusi alles. Siiski võivad mõned märgid anda aimu, et laps on valmis uue keskkonnaga tutvuma:

• laps tunneb huvi teiste laste vastu;
• ta suudab mõnda aega olla ilma vanemata tuttava täiskasvanuga;
• ta mõistab lihtsaid juhiseid;
• ta oskab mingil viisil oma vajadustest märku anda;
• ta tunneb huvi iseseisvalt söömise, riietumise või mängimise vastu;
• ta suudab tuttava rutiini toel erinevate tegevuste vahel liikuda.

Laps ei pea enne lasteaeda oskama kõike ise teha. Ta ei pea olema täiesti potitreeningu läbinud, ise riidesse saama või ilma abita sööma. Õpetajad ongi selleks, et lapsi toetada ja aidata neil uusi oskusi õppida.

⸻

Kuidas last lasteaiaga harjutada?

Räägi lapsega lasteaiast

Räägi lasteaiast juba enne esimest päeva, kuid tee seda rahulikult ja eakohaselt. Kirjelda, mida lasteaias tehakse – mängitakse, süüakse, puhatakse, meisterdatakse, lauldakse ja ollakse koos teiste lastega. Võid rääkida ka sellest, kes lapsele lasteaeda järele tuleb ja mida te pärast koos teete. Püüa vältida liigset survet. Laps ei pea hakkama lasteaiast kohe vaimustuma.

Külasta lasteaeda enne alustamist

Kui võimalik, käige enne esimest päeva rühmaga tutvumas. Vaadake koos, kus lapsed mängivad, kus süüakse ja kus magatakse. Kui lasteaed korraldab proovipäeva või mängutundi, tasub võimalusel sellest osa võtta. Mida rohkem on keskkonnas juba midagi tuttavat, seda vähem uusi asju peab laps esimesel päris päeval korraga vastu võtma.

Mängige kodus “lasteaeda”

Mäng aitab lapsel uusi olukordi läbi proovida ilma, et ta peaks neid päriselt kogema. Võite mängida, et üks on õpetaja ja teine laps. Võite nukud või kaisuloomad lasteaeda viia, neile süüa anda, magama panna ja pärast koju tuua. Läbi mängu saab laps harjutada ka lahkumist ja taaskohtumist.

Harjutage väikeseid lahkuminekuid

Kui laps ei ole varem vanemast pikemalt eemal olnud, võib enne lasteaeda harjutada lühikesi lahkuminekuid mõne tuttava ja turvalise täiskasvanuga.

Oluline on, et laps saaks kogemuse: vanem läheb ära, aga tuleb alati tagasi.

Seadistage päevakava järk-järgult

Lapsel on lihtsam uue rütmiga kohaneda, kui kodune päevakava on võimalikult sarnane lasteaia omaga. Näiteks võiksid enam-vähem samal ajal toimuda:

• ärkamine;
• hommikusöök;
• lõunasöök;
• puhkeaeg;
• õhtune magamaminek.

Kõike ei pea korraga muutma. Piisab sellest, kui hakkate rütmi paar nädalat enne lasteaia algust tasapisi kohandama.

Harjutage igapäevaseid oskusi

Enne lasteaeda võib koos harjutada näiteks:

• käte pesemist;
• söömist lusika ja kahvliga;
• tassist joomist;
• riietumisel kaasa aitamist;
• jalanõude jalga panemist;
• tualeti või poti kasutamist;
• oma asjade äratundmist ja nende kokkupanemist.

Aga pidage meeles – eesmärk ei ole teha laps enne esimest lasteaiapäeva täiesti iseseisvaks.

⸻

Esimestel päevadel alusta võimalusel lühemalt

Kui lasteaed seda võimaldab, võib alguses olla lapse jaoks lihtsam veeta seal lühemad päevad ning aega järk-järgult pikendada. Mõne lapse jaoks piisab alguses paarist tunnist, teine harjub kiiremini ja on valmis pikemaks päevaks. Kohanemise tempo sõltub lapsest ja ka lasteaia võimalustest.

Ära võrdle oma last teise lapsega. Kui üks laps on esimesel nädalal valmis terve päeva lasteaias olema ja teine vajab selleks rohkem aega, ei tähenda see, et üks on teisest “tublim”.

⸻

Ole ise rahulik ja kindel

Laps tajub väga hästi vanema emotsioone. Kui vanem on hommikul ärevil, pikendab hüvastijättu ja ütleb kümme korda “kas sa ikka saad hakkama?”, võib ka laps hakata tundma, et lasteaias on midagi, mida peaks kartma. See ei tähenda, et oma tundeid peaks varjama – ka vanemal võib olla raske. Proovi aga lapsega rääkides olla rahulik ja kindel:

“Ma tean, et sul võib olla natuke kurb. Õpetaja on sinuga ja mina tulen sulle pärast lõunaund järele“.

⸻

Jäta hüvasti selgelt ja soojalt

Üks olulisemaid reegleid: ära hiili ära. Kuigi võib tunduda, et nii jääb laps vähem nutma, võib vanema kadumine ilma hüvasti jätmata tekitada lapses hoopis ebakindlust. Looge endale kindel hüvastijäturituaal – näiteks kallistus, musi ja lehvitamine. Hüvastijätt võiks olla soe, kuid mitte väga pikk.

“Emme läheb nüüd tööle. Sina jääd õpetaja ja sõpradega mängima. Ma tulen sulle pärast lõunaund järele. Kalli ja musi – näeme varsti!” Seejärel lahku.

Räägi lapsele, millal tagasi tuled

Väike laps ei pruugi kella mõista, seega “tulen kell viis” ei pruugi talle midagi tähendada. Selle asemel ütle näiteks:

“Ma tulen sulle järele pärast lõunasööki.“
“Ma tulen siis, kui oled maganud ja üles ärganud.“

See aitab lapsel päeva paremini mõtestada.

⸻

Kuidas teha lasteaias käimine lapse jaoks lihtsamaks?

Lasteaiaga harjumine ei tähenda ainult seda, et laps õpib uues kohas olema. Ta peab õppima toime tulema ka igatsuse, uute inimeste ja muutunud rutiiniga. Mõned väikesed tuttavad asjad võivad selle ülemineku palju lihtsamaks teha.

Võta kaasa lemmik kaisukas

Kui lasteaed lubab, võib lapsel kaasas olla tema lemmik kaisuloom või mõni muu väike ja turvaline ese, mis pakub talle lohutust. Tuttav kaisukas võib anda lapsele tunde, et midagi kodust on temaga kaasas, isegi kui vanem ise parasjagu kõrval ei ole.

Midagi, mis lõhnab kodu järgi

Väikesele lapsele võivad tuttavad lõhnad olla väga rahustavad. Näiteks võib kaisukas, väike tekk (SIIN) või muu lubatud ese lõhnata kodu või vanema järgi. Mõne lapse jaoks võib sellest olla abi just neil hetkedel, kui emme või issi järele igatsus kõige suurem on.

Väike “kodu“ taskus

Vanemast võib teha väikese foto, mille laps saab panna oma kappi või taskusse. Võite ka teha koos väikese südame või joonistuse ja leppida kokku, et “see on meie kodune süda, mis on sinuga lasteaias“.

⸻

Mida teha, kui laps hommikul nutab?

See on üks vanemate suurimaid hirme. Kõige olulisem on teada, et nutmine lasteaeda jäämisel ei tähenda automaatselt, et lapsel on lasteaias halb. Mõni laps nutab vanemast lahkudes, kuid rahuneb üsna kiiresti pärast seda, kui vanem on läinud, ning veedab ülejäänud päeva hästi.

Oluline on vaadata tervikut:

• kas laps rahuneb pärast vanema lahkumist?
• kas ta mängib?
• kas ta sööb ja puhkab?
• kas ta otsib kontakti õpetajaga?
• kas olukord muutub aja jooksul paremaks?

Kui laps on pikema aja jooksul väga õnnetu, tugevas stressis või räägib korduvalt millestki, mis teda lasteaias hirmutab, tasub sellest kindlasti õpetajaga rääkida.

⸻

Luba lapsel oma tundeid tunda

Lasteaeda minek võib olla lapse jaoks suur emotsionaalne muutus. Kodus võib laps olla pärast pikka lasteaiapäeva tavapärasest nutusem, ärritunum või rohkem vanema külge hoida. Mõnikord võib laps hakata isegi ajutiselt tegema midagi, mida ta varem enam ei teinud – näiteks vajada rohkem abi riietumisel, ärgata öösiti või muutuda eriti klammerduvaks. See ei tähenda tingimata, et midagi on valesti. Pärast päeva, kus laps on pidanud palju uut vastu võtma ja ennast kokku võtma, võib kodu olla koht, kus kõik emotsioonid lõpuks välja tulevad. Ole kannatlik ja paku rohkem lähedust, mitte vähem.

⸻

Mida oodata esimeselt lasteaia-aastalt?

Esimene lasteaia-aasta ei pruugi olla ainult uued sõbrad, mängud ja vahvad tegevused. See võib olla ka üsna väsitav nii lapsele kui ka vanemale.

Laps võib olla rohkem väsinud

Uus keskkond, inimesed, reeglid ja tegevused nõuavad palju energiat. Seetõttu võib laps pärast lasteaeda olla kodus tavapärasest tundlikum või tujukam.

Laps võib vajada rohkem lähedust

Isegi kui laps tundub lasteaias väga tubli ja iseseisev, võib ta kodus rohkem sülle, kaisutamist ja vanema tähelepanu vajada.

Esimene aasta võib tuua rohkem haigusi

Lasteaias puutub laps kokku paljude teiste lastega ning esimesel aastal võib ette tulla tavapärasest rohkem nohusid, köhasid ja viirushaigusi. See võib vanemale tunduda, nagu laps olekski pidevalt haige. Tegelikult on sage haigestumine lasteaia esimestel aastatel üsna tavaline.

Kohanemine võib võtta kuid

Mõni laps kohaneb paari nädalaga, teine vajab selleks mitu kuud. Kohanemine ei pea olema sirgjooneline. Võib juhtuda, et laps tundub juba täielikult harjunud olevat ja siis tekib mõne aja pärast jälle nutusemaid hommikuid. Ka see võib olla normaalne.

⸻

Kuidas teha koostööd lasteaiaõpetajatega?

Õpetajad veedavad lapsega suure osa päevast ning hea koostöö kodu ja lasteaia vahel aitab lapsel end turvalisemalt tunda.

Jaga õpetajaga infot, mis aitab tal sinu last paremini mõista:

• mis last rahustab;
• milline on tema tavapärane unerutiin;
• kuidas ta annab märku, et tal on kõht tühi, uni või pissihäda;
• mida ta kardab või väldib;
• millised tegevused talle eriti meeldivad;
• kuidas ta tavaliselt reageerib uutele olukordadele.

Samuti tasub õpetajalt küsida, kuidas laps päeva jooksul hakkama sai, mitte ainult seda, kas ta nuttis.

Näiteks:

• “Kas ta rahunes pärast minu lahkumist?”
• “Kas ta mängis teistega?”
• “Kuidas söömine ja puhkeaeg läksid?”
• “Kas on midagi, mida saaksime kodus harjutada?”

Kui sul on mure, räägi sellest õpetajaga rahulikult ja võimalusel privaatselt, mitte kiirustades hommikuse üleandmise ajal lapse kuuldes.

Teie ühine eesmärk on sama – et laps tunneks end lasteaias turvaliselt ja saaks seal areneda.

⸻

Mida vanem võiks vältida?

• Ära hiili lapselt ära.
• Ära ütle “ära nuta, siin pole midagi karta”.
• Ära võrdle last teiste lastega: “Näe, teised ei nuta”.
• Ära tee hüvastijätust väga pikka ja emotsionaalset hetke.
• Ära luba midagi, mida sa ei saa kindlalt täita.
• Ära räägi lapse kuuldes lasteaiast negatiivses võtmes.
• Ära eelda, et laps peab mõne päevaga harjunud olema.

Selle asemel:

• Ole järjepidev.
• Kuula lapse tundeid.
• Anna talle aega.
• Hoia kodune rutiin võimalikult stabiilsena.
• Paku pärast pikka päeva rohkem rahu ja lähedust.
• Tee koostööd õpetajatega.

⸻

Kas laps peab kindlasti lasteaias käima?

Lasteaed ei ole ainus koht, kus laps saab kooliks vajalikke oskusi omandada. Kui laps lasteaias ei käi, saab kooliks valmistuda ka kodus ning erinevate teiste tegevuste kaudu. Laps võib osaleda näiteks lastehoius, eelkoolis, huviringides või regulaarsetes rühmategevustes. Ka kodune igapäevaelu pakub palju võimalusi õppimiseks – koos lugemine, mängimine, meisterdamine, numbritega tutvumine, riietumine, oma asjade korrastamine ja teistega suhtlemine toetavad lapse iseseisvust ja arengut.

Koolivalmidus ei tähenda ainult teadmisi. Sama oluline on lapse sotsiaalne ja emotsionaalne valmisolek: oskus kuulata juhiseid, tegutseda koos teistega, oodata oma järjekorda, küsida abi, keskenduda ja tulla toime väikeste pettumustega.

Kui laps ei ole lasteaias käinud, tasub enne kooli pöörata erilist tähelepanu sellele, et tal oleks piisavalt kogemusi teiste lastega koos tegutsemisest ja grupis olemisest. Nii ei tule kooli minnes korraga täiesti uus olukord – suur grupp lapsi, uus täiskasvanu, kindel päevakava ja reeglid.

⸻

Kõige olulisem: laps ei pea kõike oskama

Lasteaeda minek on suur samm ja on täiesti normaalne, kui sellega kaasnevad erinevad tunded. Mõni laps jookseb esimesel päeval rõõmsalt rühma. Mõni hoiab kõvasti vanema käest kinni. Mõni nutab nädalaid. Mõni kohaneb kiiresti ja vajab hiljem jälle rohkem tuge.

Kõik need reaktsioonid on normaalsed.

Sobiv aeg lasteaeda minekuks ei ole ainult vanus numbrina. See on kombinatsioon lapse arengust, tema iseloomust, pere võimalustest ja praktilistest tingimustest. Kõige olulisem ei ole teha lasteaiaga alustamist täiesti pisaravabaks. Oluline on anda lapsele kogemus, et isegi kui uus olukord tundub alguses raske, on ta turvaline, teda kuulatakse ja vanem tuleb alati tagasi.