Näiteks seda, et kingapaelte sidumine või sokkide jalga panek oli nagu olümpiaala – higine, ohtlik ja lõpuks ikkagi allaandmine.
Minu kõht – 100% multifunktsionaalne LAUD. Sain hommikusöögi voodis süüa, ilma et oleksin pidanud küünarnukke kasutama. Või kui aus olla – liigutama üldse.
Ja see glamuurne kõndimine? Nagu pingviin, kellel on salajane kättemaksuplaan.
Ja inimesed ütlesid: “Naudi seda aega! Naudiks küll, kui saaksin öösel ühe korra vetsus käia, mitte seitseteist.
Isegi voodis külje keeramine oli omaette sport. Mmm, nostalgia…
Samas igatsen seda VIP-passi, mis lubas mul kõike süüa ja samal ajal mitte midagi teha. Kus see nüüd on? Ma ikka söön kõike, aga nüüd keegi ei kiida.
Mis oli sinu kõige “lemmikum” osa rasedusest? Kirjuta kommentaaridesse ✍️💬