See pole ainult öised ärkamised ega väsimus, mis ei näi kunagi lõppevat.
See on süütunne, mis hiilib ligi iga otsuse järel.
See on enda unustamine, kui annad endast päevast päeva kõik.
See on hirm, kas su lapsel on ikka kõik hästi – täna, homme, alati.
See on identiteedi kaotus, kui sinus on järsku ainult “ema” ja kõik muu jääb tahaplaanile.
See on ajapuudus, kus isegi hingetõmme tundub luksusena.
Aga emadus on ka armastus, mis ei mahu sõnadesse. See on kasvamine koos lapsega – iga päev, iga hetk!
Kui sa oled ema ja see kõnetab sind – siis tea, et sa pole üksi. Sa teed rohkem, kui arvad. Sa oled piisav.
⭐️ Jaga seda postitust emaga, kes vajab täna meeldetuletust, et ta on imeline ⭐️