Ükski vanem ei ole päriselt valmis kuulma, et tema laps võib sündida erivajaduse, kroonilise haiguse või kromosoomihäirega. See on teekond, mis võib tunduda hirmutav ja täis küsimusi: Kuidas ma sellega toime tulen? Kust leida tuge? Kuidas pakkuda oma lapsele parimat võimalikku elu? Selles postituses jagame mõtteid, mis aitavad valmistuda ja astuda vastu uuele eluetapile — armastuse, jõu ja teadlikkusega.
1. Luba endal tunda kõike, mis tuleb.
Viha. Süü. Kurbus. Segadus. Kadedus. Lootusetus.
Kõik need tunded on normaalsed. Ära suru neid maha. Ära mõtle, et sa peaksid kohe “positiivne” olema. See ei ole maraton, kus võidab see, kes kõige kiiremini “lepib”.
See ei tähenda, et sa ei armasta oma last.
See tähendab, et sa pead lubama endal kurvastada kaotatud unistuste pärast, mis sul ehk olid. See on normaalne ja isegi vajalik. Tunne ja ela need emotsioonid läbi.
Just nii paraneb inimene sisemiselt.
2. Harju mõttega, et sinu elu saab olema teistsugune, mitte halvem.
Ära võrdle oma lugu teistega. Sotsiaalmeedia ja tuttavad võivad jätta mulje, et teistel “läheb paremini”.
Pea meeles: iga pere võitleb oma lahingut.
Sina elad oma elu ja oma lapse elu.
Sa hakkad elama rada, mida enamik ei käi. See on raskem, aga see on ka sügavam ja sageli palju rohkem avardav, kui sa praegu oskad ette kujutada.
3. Ära jää üksi.
Leia tugigruppe: olgu need teised vanemad, terapeudid, foorumid või isegi üks sõber, kes päriselt kuulab. Üksi murdub inimene kergemini. Koos on raskus jagatud.
4. Harjuta elama teadmatuses.
Sul ei pruugi kunagi olla “täit vastust”, kui palju su laps areneb, paraneb või suudab. Sa pead õppima elama päev korraga. Väga rasketel hetkedel – isegi minut korraga.
5. Ära süüdista ennast.
Ükskõik, kas see oli geneetiline juhus, haigus või midagi seletamatut – see ei ole sinu süü. Enda süüdistamine on lõks, millest on raske välja ronida.
6. Hoia ja kaitse oma suhet partneriga.
Erivajadusega lapse vanemate lahutuste protsent on kõrge. Armastus, huumor, avatud suhtlus ja teadlik pingutus partneriga ühenduses püsimiseks on eluliselt tähtsad.
7. Õpi küsima ja vastu võtma abi.
See pole nõrkus. See on ellujäämisstrateegia.
8. Õpi hoidma oma energiat ja vaimset tervist.
Kui sa ise läbi põled, pole sinust kellelegi kasu. Mõnikord on täiesti okei teha pause, nutta, karjuda autos või käia kas või 10-minutilisel jalutuskäigul.
9. Leia ilu ja rõõmu väikestes võitudes.
Esimene naeratus. Pilk. Käe haaramine. Väiksed edusammud, mida tavalised vanemad ehk isegi ei märka, saavad sulle olla tohutud võidud.
10. Mõista, et sa oled tugevam kui arvad.
Tuleb päevi, mil maailm tundub väga ebaõiglane. Lubagi endal seda tunda. Aga ära jää sinna kinni. Sa ei pea kogu aeg tugev olema, aga igas nutus, väsimuses ja kahtluses on peidus tohutu tugevus.
